Põhja-aasia
Kesk-AASIA
Põllumajandus on võimalik 10% territooriumist, oaasides ja jõgede ääres.
LÕUNA-AASIA
Taimkate on mitmekesine.
Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on puid vähe.
Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.
Esineda võib muu hulgas kaameliastelt, hundilammast, astel-jooksjarohtu, mimoose ja estragonpujusid.
Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel kasvab hõredalt pistaatsia ja artša. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal alpiniidud.
Hindukušist lõunasse jääb Nūrestān, kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad metsikult veel muu hulgas pähklipuu, tamm, haab, harilik sarapuu ja harilik virsikupuu.
Päris lõunapiiri ääres on rohtla ja bambusedžungel.
IDA-AASIA
Jaapani territooriumil eristatakse üheksat bioregiooni ehk bioomi, mis peegeldavad saarestiku kliimat ja geograafiat. Nende bioregioonide hulka kuuluvad nii subtroopilised niisked laialehised metsad Ryūkyū saartel, parasvöötme laialehised ja segametsad peasaartel, kui ka näiteks parasvöötme okasmetsad põhjapoolsetel saartel. Mitmekesise kliima tõttu on sealne taimestik väga liigirikas. Iseloomulike taimeliikide hulka kuuluvad näiteks bambus, jaapani seeder ja jaapani mänd. Väikesi mände kasvatatakse sageli ka bonsal´de ehk miniatuursete potipuudena. Erilisel kohal jaapanlaste igapäevaelus on sakura ehk jaapani kirsipuu – kirsiõite ilu imetlemiseks kogunevad jaapanlased kevaditi hanami'le ehk „kirsside vaatamise“ peole. Mitmed taimed, nende seas sellised traditsiooniliselt Jaapaniga seostatavad kultuurtaimed nagu riis ja krüsanteem, on aga toodud sisse Mandri-Aasiast.
Kasutatud allikad:
TEKST: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan#Elusloodus
TEKST: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan#Elusloodus
KAGU-AASIA
Kõige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad.
Väiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed. Sellistest puudest on tuntuim suur tiikpuu. See kuivem piirkond oli eelajaloolisel ajal savann.
Irrawaddy delta oli varem soomets. Nüüd on puud langetatud, et teha ruumi põllumaale. Delta ja suurem osa rannikust on ääristatud mangroovidega.
Väiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed. Sellistest puudest on tuntuim suur tiikpuu. See kuivem piirkond oli eelajaloolisel ajal savann.
Irrawaddy delta oli varem soomets. Nüüd on puud langetatud, et teha ruumi põllumaale. Delta ja suurem osa rannikust on ääristatud mangroovidega.
Kasutatud allikad:
TEKST: http://et.wikipedia.org/wiki/Myanmar#Taimed
http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia#Elustik_ja_keskkond
TEKST: http://et.wikipedia.org/wiki/Myanmar#Taimed
http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia#Elustik_ja_keskkond
Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) riigi maismaa pindalast. Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ca 84%.[64] Kõige rohkem on metsade pindala vähenenud tiheda inimasustusega saartel (nt Jaava). Sumatral ja Kalimantanil on metsades kasvavad liigid peamiselt Aasia päritolu, kuid pikemat aega mandrist eraldunud saartel, nagu Sulawesil, Nusa Tenggaral ja Malukul, on arenenud ainulaadne loomastik ja taimestik.[65][66] Paapua Uus-Guinea oli aga kunagi ühenduses Austraaliaga ning seetõttu on sealne taimestik ja loomastik (kaasa arvatud ligi 600 linnuliiki) lähedane Austraalia floora ja faunaga.[67]
Indoneesia loomastiku hulgas on väga palju endeemseid liike – nt ligi 39% imetajatest (imetajaid kokku 515 liiki), umbes 26% linnuliikidest (linnuliike kokku 1531), ca 37% kahepaiksetest (kahepaikseid kokku 270 liiki) jne. Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 [1] kilomeetri pikkune rannajoon ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala, kus on väga laialdaselt levinud mangroovid ja korallrahud.[68] Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid, mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid.[69] Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi.[11]
Indoneesia rahvastiku kiire kasv ja suurtööstuse pidev areng on tekitanud mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamine on tihti teisejärguline laialdaselt levinud vaesuse ning nõrga ja alarahastatud keskvalitsuse meetmete tõttu.[70] Levinud probleemideks on:
raadamine ja raie (millest märkimisväärne osa on illegaalne tegevus) ja nendega seotud maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastumist suduga laialdastel maa-aladel (Lääne-Indoneesia, Singapur, Malaisia);
- mereressursside üleekspluateerimine;
- mitmed keskkonnaprobleemid, mis on seotud kiire linnastumisega ja majanduskasvuga ning nende hulka kuuluvad õhureostus, liiklusummikud, prügimajandus, joogivee ja kanalisatsiooni teenused.[70]
Kambodžas on mitmekesine taimestik ja loomastik, millest enamik on koondunud Tônlé Sabi järve äärde. Kambodža aladel kasvavad banaan, kautšuk, kookos, kapok, mango ja apelsin.
60% Kambodžast katab mets. 1970. aastast on vihmametsa osakaal maharaiumise ja põletamise tõttu drastiliselt langenud.
Rahvusvaheline Looduskaitseliit on paljud liigid kandnud metsade hävitamise, salaküttimise, ebaseadusliku kaubanduse, liigse põllunduse või kalastamise tõttu ohustatud liikide nimekirja.
Araksi orus kasvavad halofüüdid.
Kuni 1400 m kõrgusel on väga levinud pujud.
Mägedes kasvab palju okaspõõsaid ja teisi ogadega taimi. Kõrgmäestikus on palju kserofiilseid taimi.
1900. aasta paiku oli puude ja põõsastega kaetud umbes 25% Armeenia pindalast, aastal 1964 umbes 15%, aastal 2005 veel ainult 8...10%.
Maa lõunaosas Sangesuris on puudepiir 2400 m. Kõrgemal on taimkate sarnane Alpide omale.
Hariliku aprikoosipuu ladinakeelne teaduslik nimetus Prunus armeniaca tähendab 'armeenia ploomipuu'. Aprikoos on üks Armeenia sümboleid, mistõttu ka Armeenia lipu alumine laid on aprikoosi värvi.
Iraagis kasvavad looduslikult juurviljad ürtarbuus ja magusjuur. Viimast on traditsiooniliselt kasutatud kütusena.
Kasvatatakse otra, nisu, arbuuse, tomateid, datleid, viinamarju, kurke ja apelsine.
17% saarest on kaetud metsadega. Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemid.